E bataya hurídiko entre grupo di medio ambiente i Isla

Foto: Bea Moedt

E bataya hurídiko entre grupo di medio ambiente i refineria Isla ta un debate kompliká ku pa un laiko ta kasi imposibel pa komprondé i ku te aworakí ta Isla so tin probecho di dje. Diestres aña di hiba kaso te ainda no a trese airu limpi. E bataya tékniko-hurídiko di e aña aki, tokante un multa di 75 mion florin, ta prueba ku masha dia no ta trata mas di airu limpi i e víktimanan di e imishon pabou di bientu di e refineria.

Na promé lugá ta falta di e pèrmit di molèster di imishon no masha kla, ku Isla mes a desaroyá. No ta e imishon di Isla ku ta sali for di e pipa ta disidí e infrakshon di e pèrmit ei, sino loke tin den airu ku ta bini abou den kaya den e barionan. I si, riba kaya Isla no ta e úniko kontaminadó. Ademas e norma di e pèrmit (anekso F) ta haltu i no ta den ningun proporshon ku e normanan di salubridat di airu di WHO. Pero Korte tambe a kontribuí hopi pa no duna Isla muchu molèster.

Derecho di maneho
Mi ta referí na e huisio di e huesnan Drop, Van Dijk i Bijloos na 2012, kaminda ta destruí e huisio sólido di hues Boerlage na 2011. Pasobra e abogadonan di e movementu di medio ambiente den veredikto anterior noa paga tinu bon.

Prof. mr. L.L.J. Rogier e tempu ei a skibi lo siguiente tokante di esaki: ‘Korte no ta mustra ku e ta e hues di maneho aktivo, investigando i komplasiente pa e siudadano, manera dia ku a introdusí e Lei di Hurisdikshon Atministrativo a spera.’

Derecho sivil
Hues Van Schendel na e sitio | Potrèt: Anneke Polak
Den e kaso sivil na 2015 serka hues Van Schendel kisas por bisa meskos. Den e sentido ku e habitantenan tambe a spera ku lo a tene mas kuenta ku e hendenan ku tin molèster di e shushamentu.

E liña kòrá den e sentensia ei ta ku gobièrnu a skohe di kana e kaminda ku e movementu di medio ambiente a eksihí. Asina no tabatin niun motibu mas pa den kaso sumario, ke men ku interes urgente, deseá mas tantu di e gobièrnu ei. Den e palabranan di Van Schendel: “Lo ta bon si nos keda reservá i duna gobièrnu espasio pa hasi su trabou.” Ta nèt esei ta e esensia di tur e kasonan den korte kontra gobièrnu, hibá pa e gruponan di medio ambiente: gobièrnu, hasi algu!!

Bruamentu total
I den e kaso aki tambe di e multa (di 2013 i 2014) ta Korte atrobe tin falta di e bruamentu total ku a surgi. Un bruamentu ku naturalmente Isla ta - i lo - abuzá di dje maksimalmente. Den e kaso aki tur kos ta trata di e disposishon kòrtiku ku e huesnan Lewin, De Kort i Lock a inkorporá den na huisio di apelashon di 12 di yanüari 2010 den un kaso entre Fundashon Kuido Humanitario (SHZ, Stichting Humanitaire Zorg), Medio Ambiente Limpi na Kòrsou (SMOC, Schoon Milieu op Curaçao), 25 habitante bou di huma di Isla i e refineria.

Den e kaso ei e movementu di medio ambiente i e habitantenan a haña rason serka hues, meskos ku den husgado di promé instansha: ta taha Isla pa kontribuí mas ku 80 μg/m3 komo promedio anual na e konsentrashon di dióksido di suafel (SO2) na nivel di biba (imishon) pabou di bientu di e refineria, inkluso e sementerio hudiu Beth Haim. I tur esaki bou di pena di un multa di 75 mion florin pa kada aña di kalènder ku Isla a aktua kontra di e prohibishon aki te ku 31 di desèmber 2014.

E huesnan ker a evitá ku lo surgi diferensha di opinion tokante kon por establesé ku posiblemente Isla ta violá e sentensia i a añadí un disposishon: Mester kalkulá e kontribushon di Isla na e imishon total segun e ‘método StAB’.

Riesgo
I ei e bruamentu a kuminsá, pasobra e método ei no ta eksistí. Òf mihó bisá: den su rapòrt di 16 di yüni 2008 StAB* a indiká kon e ta kalkulá e kontribushon di Isla na e imishon total pabou di bientu, pero tin algun ehèmpel di ‘riesgo skondí’ i mi lo menta unu.

StAB ta kalkulá e imishon di 2008 riba diferente kordinado ku e konsentrashon di mas haltu, e sitio di midi. E ta hasi esaki ku informashon meteorológiko di 2003. Isla ta di opinion ku eksaktamente na e sitio ei ku e datonan meteorológiko ei, mester kalkulá di nobo kuantu e ta kontribuí na e shushamentu total di airu den e barionan bou di huma di e refineria.

Pa fasilidat e ta lubidá ku StAB a skohe eksaktamente e sitio ei pasobra ta ei na 2008 a kalkulá e konsentrashon di mas haltu. Esei ta parti di e ‘método StAB’: Buska e konsentrashon di mas haltu promé, kalkulá despues. E konsentrashon di mas haltu naturalmente ta diferente di esun na 2013 i diferente tambe di esun na 2014.

I esei ta konta pa dato meteorológiko tambe. Bo no por keda pèrsistí pa te den eternidat sigui usa dato meteorológiko di aña 2003 pa hopi aña despues determiná e imishon di SO2.

E spiritu di e sentensia
For di pregunta adishonal ku hues De Kort ta hasi pa por redaktá e notisia di eksperto tokante 2014, por konkluí ku Korte ta realisá ku e sistema di pregunta pa evitá disputa di ehekushon ta debilitá e spiritu di e sentensia. Pasobra ku e sentensia aki Isla no mag kontribuí mas ku 80 μg/m3 di konsentrashon di SO2 na e shushamentu di airu niun kaminda na Kòrsou. E limitashon ku ta karakterisá e método StAB, manera Isla ta splika, no ta hustifiká e sentensia di 2010.

P’esei e hues ku na petishon di e partido demandante a pidi StAB i TNO pa redaktá un mensahe di eksperto pa e kaso di korte aki, ta hasi pregunta adishonal pa por hasi kaso mas mihó na e sentensia di 2010, kaminda na final a pone ku Isla niun kaminda na Kòrsou no por kontribuí mas ku 80 μg/m3 SO2 di imishon, no solamente na e sitio di midimentu, ku tur aña ta diferente, manera a argumentá aki ‘riba kaba.

Ta p’esei hues ke sa den ki medida e kontesta riba e kalkulashonnan di StAB na 2008 ta diferente si lo a aktualisá e basenan di e ‘método StAB’ segun  komprenshon aktual. E konklushonnan ta preokupante pa Isla, e movementu di medio ambiente i e habitantenan bou di e huma, nan tur for di nan propio perspektiva: e efekto di e kambio di e sitio di midimentu pa e konsentrashon di mas haltu i e uso di dato meteorológiko nobo aproksimadamente ta kondusí na un kontribushon di e refineria di mas ku 80 μg/m3 di dióksido di suafel den e barionan bou di e huma.

I e konklushon ei ta kosta Isla 75 mion florin. Sentensia ta dia 2 di mei

------
E artikulo-ei a publiká den Èxtra di 24/4/18: